Saneerimisseaduse § 8 lg. 1 p. 3 kohaselt on saneerimismenetluse algatamise eelduseks, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Eesti saneerimispraktika näitab, et paljude juhtudel jäetakse juhtkonna poolt ettevõtte saneerimisavalduse esitamisega hiljaks. See on üks madala saneerimismenetluse õnnestumise määra põhjuseid. Kuidas aga saada aru, et raskustes ettevõtte puhul ei saa saneerimismenetlusega ettevõtet enam aidata moel, mis tagaks ettevõtte äritegevuse jätkumise (taastaks ettevõtte maksevõime ja tasuva äritegevuse).
Järgnevalt käsitlen mõningaid kriteeriume, mis võimaldavad hinnata kas ettevõtte on veel saneerimiskõlbulik ehk kas saneerimisabinõude rakendamine aitab ettevõtte makseraskused ületada ja äritegevuse piisavalt raha looma panna.
- Juhtkonna selge ja teostatav strateegia, mis tagaks ettevõtte maksevõime ja äritegevuse kasumlikkuse. Kogemuste põhjal võib väita, et saneerimise õnnestumise puhul on kõige olulisem ettevõtte hea juhtkond, kellel on selge strateegia ettevõtte raskustest väljatoomiseks ning usk oma plaanidesse. Juhul, kui ettevõtte juhtkond ei oma saneerimiseks selget ja teostatavat nägemust, kuidas ettevõtet raskustest välja tuua, siis ei ole praktikas saneerimismenetlusest ka abi.
Saneerimise planeerimisel ja ajastamisel tuleks saneerimisnõustajal selgitada ja hinnata:
- juhtkonna saneerimise strateegiat (eesmärk ja saneerimisabinõud). Kas saneerimisekorral ettevõtte ärimudel töötab? Saneerimise teostatavuse tõestamiseks ei piisa vaid ebareaalse ehk ülioptimistliku ettevõtte kasumiprognoosi esitamisest paberil.
- kas saneerimisest oleks veel abi (ületatakse makseraskused ja pannakse äritegevus jälle raha looma). Hilinemisel ei pruugi see enam võimalik olla, kuna hilinemisega tõusevad oluliselt riskid (s.h. äririsk ja rahastamise riskid) ja saneerimise kulu.
- kas plaan on juhtkonna poolt teostatav (näiteks täiendava rahavajaduse leidmine ja hankijate usalduse taastamine). Hilinemisega tõuseb oluliselt täiendava raha kaasamise vajadus ja risk investor jaoks. Hilinemisel ei pruugi saneermine enam võimalik olla. Praktikas jääb saneerimine tihti rahastamise taha.
Kui puudub selge ja usutav strateegia, mis mis oleks juhtkonna poolt teostav ning mis aitaks tõenäoliselt majandusraskused ületada, siis ei ole saneerimisest abi ehk võib olla hiljaks jäädud. Mida varem saneerimist ettevalmistama hakatakse seda parem.
- Olemasoleva äriorganisatsiooni säilimine. On oluline, et oleks säilinud ettevõtte äritegevuseks vajalik vara (käibekapital ja põhivara) ja toimiv meeskond. Kui ei ole vara (näiteks vajalik põhivara on realiseeritud täitemenetluse käigus) ja meeskond on “laiali jooksnud”, siis on jäädud saneerimisega hiljaks. Piisava käibekapital olemasolu on saneerimisel tihti määrava tähtsusega, kuna sellest sõltub jooksva äritegevuse rahastamine.
- Kahjustatud maine ja usaldus. Kas on säilinud usaldus tellijate, hankijate ja rahastajate silmis. Kui ei soovita enam koostööd teha, siis on keeruline, kui mitte võimatu ettevõtet saneerida. Kui ettevõtte pangakontod on olnud pikemat aega arestitud, siis on see kahjustanud äritegevust ja läbi selle vähendanud ettevõtte usaldatavust (näiteks tavapärast järelmaksu hankijate poolt enam ei pakuta). Kui ettevõtte makseraskused on leidnud kajastamist ajakirjanduses, siis ei aita see saneerimise õnnestumisele kindlasti kaasa.
Nimetatud aspektidega on mõistlik arvestada nii saneerimisnõustajal kui ka ettevõtte juhtkonnal, kui planeeritakse saneerimisavalduse esitamist kohtule.