Artiklid

Saneerimisseaduse § 8 lg. 1 p. 3 kohaselt on saneerimismenetluse algatamise eelduseks, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Eesti saneerimispraktika näitab, et paljude juhtudel jäetakse juhtkonna poolt ettevõtte saneerimisavalduse esitamisega hiljaks. See on üks madala saneerimismenetluse õnnestumise määra põhjuseid. Kuidas aga saada aru, et raskustes ettevõtte puhul ei saa saneerimismenetlusega ettevõtet enam aidata moel, mis tagaks ettevõtte äritegevuse jätkumise (taastaks ettevõtte maksevõime ja tasuva äritegevuse).

Juhul kui ettevõtte maksejõuetuse riski hindajal on ettevõtte kohta on kasutada avalikke andmeid (majandusaasta aruanne) siis on võimalik ettevõtte maksejõuetuse riski hindamiseks kasutada pankrotimudeleid. Ligipääsu korral ettevõtte raamatupidamise andmetele ja uuemale finantsaruandlusele on võimalik hinnata maksejõuetust ja selle riski juba oluliselt täpsemalt. Sel juhul ei pea piirduma vaid pankrotimudeli kasutamisega.

Käesolev artikkel käsitled ettevõtte maksejõuetuse hindamist. Majandusraskustes oleva ettevõtte juhtkonnal tuleb paratamatult hinnata, kas ettevõte on muutunud/muutub maksejõuetuks. Reeglina järgneb pikaajalisele kahjumlikule äritegevusele makseraksused, mille süvenedes on ettevõttel oht muutuda maksejõuetuks (kui makseraskused on püsivad).

Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on äriühing maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

SanS § 20 lg.1 kohaselt koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava.

SanS § 21 lg.1 on esitatud nõuded saneerimiskava sisule. Saneerimiskavas peab sisalduma:

1. ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse;
2. ettevõtt prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist;
3. saneerimiskava täitmise tähtaeg;
4. rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus;
5. saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.

Saneerimine on raskustes oleva ettevõtte väärtuse (raha loome) kasvatamine ja maksevõime tagamine läbi saneerimisabinõude rakendamise, mis toimub  äritegevuse ja rahastamise ümberkorraldamise teel.

Ettevõtte saneerimise teosatatavuse hindamiseks tuleb analüüsida nii ettevõtte saneerimise tasuvust kui ka selle rahastatavust. Saneerimiskava on mõtet koostada juhul kui ettevõtte saneerimine on analüüsi kohaselt nii tasuv kui ka reaalselt rahastatav. Ettevõtte saneerimise edu peab olema usutav nii võlausaldajatele, omanikele kui ka kohtule.

Käesolevas kirjeldan ettevõtte väärtuse hindamise eesmärke, ettevõtte väärtuse kujunemist ja ettevõtte väärtuse hindamise peamisi meetodeid.

Ettevõtte väärtuse hindamisele pühendatud artikli seeria teises osas käsitleme lihtsustatud näidet ettevõte/aktsia väärtuse hindamisest.